D-vitamiini norm veres: kui palju on hea, kui palju liiga vähe

D-vitamiini staatust hinnatakse 25-hüdroksü-D3 (25(OH)D) veretaseme järgi. Eestis on umbes 70–80% inimestest talvel puuduses. Aga „norm“ laborist ei tähenda alati „optimaalne“ – vaatame, mis numbrid tegelikult loevad.

Referentsvahemikud vs. optimaalsus

• < 25 nmol/L (10 ng/mL) – raske puudus (rachiit/osteomalaatsia risk)
• 25–50 nmol/L (10–20 ng/mL) – puudus
• 50–75 nmol/L (20–30 ng/mL) – piiripealne – labor ütleb „norm“, aga see EI ole optimaalne
• 75–125 nmol/L (30–50 ng/mL) – optimaalne (Endocrine Society, Holick 2007)
• > 250 nmol/L (100 ng/mL) – toksilisus võimalik, hüperkaltseemia risk

Miks Eestis on puudus norm

Nahk toodab D-vitamiini ainult UVB kiirguses (290–315 nm). Eestis (~59° põhjalaiust) on UVB piisav ainult mais–septembris keskpäeval. Oktoobrist märtsini nahk ei tooda praktiliselt midagi, olenemata sellest, kui palju päikest saad. Kui suved on ainuke allikas ja pole toidulisandit, langeb 25(OH)D tavaliselt < 50 nmol/L jaanuariks.

Kuidas D3 annus kujuneb

Annus sõltub 25(OH)D baastasemest, kehakaalust, aastaajast ja kaasuvatest haigustest – seetõttu ei ole ühte õiget numbrit. Suuremas kehakaalus jaotub D-vitamiin rasvkoes ja tase tõuseb aeglasemalt. Sobiva annuse ja kordustesti aja määrab arst.

D3 + K2 koos: miks

D-vitamiin suurendab kaltsiumi imendumist soolestikust, kuid K2 (menakinoon) suunab kaltsiumi verest luudesse ja hammastesse – mitte veresoontesse. Kirjanduses arutatakse suuremate D-annuste puhul K2 (MK-7) kooskasutust; vajaduse ja annuse otsustab arst, eriti verevedeldajate kasutamisel. Bouillon et al. (Endocr Rev, 2019) on põhjalikult üle vaadanud D-vitamiini luudevälised toimed.

Kellele arst peab kontrollima 25(OH)D-d

• Osteoporoos või varasemad luumurrud
• Krooniline väsimus, lihasnõrkus
• Autoimmuunhaigused (Hashimoto, RA, MS)
• Diabeet ja metaboolne sündroom
• Rasedus ja imetamine