Magneesiumi puudus: sümptomid, analüüsid ja millist vormi valida

Umbes 50% eurooplastest tarbib magneesiumi soovituslikust päevasest kogusest vähem. Krooniline subkliiniline puudus on üks kõige sagedasemaid metaboolseid probleeme, mida ei diagnoosita – sest tavaline seerumi magneesium näitab puudust alles siis, kui rakusisene tase on juba oluliselt langenud.

Miks magneesium on kriitiline

Magneesium on kofaktor > 300 ensüümreaktsioonis: ATP tootmine, DNA süntees, valgusüntees, kaltsiumi- ja kaaliumitasakaal, insuliini signalisatsioon. DiNicolantonio jt (Open Heart, 2018) järgi on subkliiniline magneesiumi puudus üks alahinnatud kardiovaskulaarse haiguse põhjustaja.

Sümptomid

• Lihaskrambid (eriti öösel), silmalau tikk
• Väsimus ja madal pingetaluvus
• Unehäired, raskus uinuda
• Palpitatsioonid, ekstrasüstoolid
• Kõhukinnisus
• Peavalud ja migreen
• PMS ja menstruatsioonivaevused
• Kõrge vererõhk

Analüüsid

Seerumi magneesium näitab ainult 1% kogu keha magneesiumist. Parem valik: RBC magneesium (erütrotsüütide magneesium), mis peegeldab rakusisest taset. Kirjanduses peetakse soodsamaks vahemikku 6,0–6,5 mg/dL, laborite referents on laiem (4,2–6,8 mg/dL); tegemist on haridusliku, mitte diagnostilise piiriga.

Millist magneesiumi vormi valida

• Magneesiumglütsinaat – uuritud seoses une ja ärevusega
• Magneesiummalaat – uuritud väsimuse ja fibromüalgia kontekstis
• Magneesiumtsitraat – hea imendumisega vorm, mõjutab ka soole tööd
• Magneesiumtreonaat – uuritud kognitsiooni kontekstis
• VÄLDI: magneesiumoksiid (imendub < 4%) – see, mida enamikus apteegis müüakse

Doseerimine ja ettevaatused

Annuse ja vormi valib arst – see sõltub analüüsidest, sümptomitest, ravimitest ja neerufunktsioonist. Neeruhaiguse või südameravimite korral ei tohi magneesiumi ise alustada. Liigse koguse esimene märk on kõhulahtisus.