Magneesiumi puudus: sümptomid, analüüsid ja millist vormi valida

Umbes 50% eurooplastest tarbib magneesiumi soovituslikust päevasest kogusest vähem. Krooniline subkliiniline puudus on üks kõige sagedasemaid metaboolseid probleeme, mida ei diagnoosita — sest tavaline seerumi magneesium näitab puudust alles siis, kui rakusisene tase on juba oluliselt langenud.

Miks magneesium on kriitiline

Magneesium on kofaktor > 300 ensüümreaktsioonis: ATP tootmine, DNA süntees, valgusüntees, kaltsiumi- ja kaaliumitasakaal, insuliini signalisatsioon. DiNicolantonio jt (Open Heart, 2018) järgi on subkliiniline magneesiumi puudus üks alahinnatud kardiovaskulaarse haiguse põhjustaja.

Sümptomid

• Lihaskrambid (eriti öösel), silmalau tikk
• Väsimus ja madal pingetaluvus
• Unehäired, raskus uinuda
• Palpitatsioonid, ekstrasüstoolid
• Kõhukinnisus
• Peavalud ja migreen
• PMS ja menstruatsioonivaevused
• Kõrge vererõhk

Analüüsid

Seerumi magneesium näitab ainult 1% kogu keha magneesiumist. Parem valik: RBC magneesium (erütrotsüütide magneesium), mis peegeldab rakusisest taset. Optimum on 6,0–6,5 mg/dL, mitte 4,2–6,8 mg/dL, mida enamik laboreid kasutab.

Millist magneesiumi vormi valida

• Magneesiumglütsinaat — parim üldnäidustus, uni, ärevus (400 mg elemental)
• Magneesiummalaat — energiapuudus, fibromüalgia, päev (300 mg)
• Magneesiumtsitraat — kõhukinnisus, kõige kiirem imendumine (200–400 mg)
• Magneesiumtreonaat — kognitsioon, ajus akumuleerub (2000 mg = 144 mg elem.)
• VÄLDI: magneesiumoksiid (imendub < 4%) — see, mida enamikus apteegis müüakse

Doseerimine ja ettevaatused

Alusta 200 mg-ga õhtul, tõsta järk-järgult 400 mg-ni. Kõrgem doos (600–800 mg) võib olla vajalik intensiivsete sümptomite korral, aga ainult arsti järelevalve all. Neerupuudulikkuse korral konsulteeri enne alustamist arstiga. Kõrvaltoime: kõhulahtisus liigse annuse korral — see on esimene märk, et vähendada.